Artiklid

Ninas peatuvad eelkõige jämedamad tolmukübemed, keskmiselt 30-50 % sissehingatavast õhus leiduvast tolmust. Sügavale kopsudesse tungivad väiksemad tolmukübemed.

Mida peenem on tolm, seda kergemini võib ta keha pindade või organismi vedelikega keemiliselt reageerida.
Tolm võib kahjustada nahka, silmade ja suu limaskesta, eriti aga hingamiselundeid. Väga kahjulik on mürgiste ainete (plii) tolm, seevastu pole soola, suhkru tolm ohtlik. (Tervise ABC Tallinn “Valgus” 1970)

Põranda cm² on ligi 12 000 tolmuosakest. 35% tolmust moodustavad mineraalsed osakesed, 19% tekstiili- ja paberikiud, 7% õietolm, 3% tahm. Inimestelt ja koduloomadelt pudenevad tillukesed surnud naharakud, karvad, kõõm; toataimede õietolm ja lehtede osakesed; ka pisimad sünteetiliste kangaste pudemed lenduvad tubades.

Tolmust vabanemiseks selle kokku korjamise teel kasutatakse tolmutuustrit, tolmusiduva ainega immutatud lappe ja moppe, mikrokiudlappe ja moppe või tolmuimejat.

Kus on silmaga nähtavat määrdumist ja tolmu, seal on ka palju nähtamatut.

Tolmulest

Tavaline inimene veedab kolmandiku elust magades ja seda üldiselt voodis. Voodi ja voodiriided on ka tolmulesta meelispaik. Kui täna õhtul lähed oma sängi, siis ootavad Sind seal tolmulestade hordid.

Tolmulestasid on kümneid eri liike, neist Dermatophagoides pteronyssinus on levinud Euroopas ja Dermatophagoides farinae Ameerikas. Need kaks kosmopoliitset liiki on suurimal määral esindatud ka Eesti magamistubades.

Peab olema rõõmus selle üle, et me ei näe tolmulestasid. Nende nägemine ei laseks Sul rahulikult magada. Poolkerakujulistel elukatel on pikkust 0.2 - 0.4 millimeetrit. Pehmet, kurdudega ihu katavad ka üksikud harvad karvad. Jalgu on neli paari, nii nagu kõigil ämblikulaadsetel. Elukatel ei ole silmi.

Tolmulestasid on tegelikult igal pool. Eriti head tingimused on nendel eluks aga voodites, kus on piisavalt niiskust, sooja ja toitu. Üks madrats võib sisaldada rohkem kui 10 miljonit lesta. Toiduks tarvitavad lestad inimese ihust eralduvat kõõma, mida tekib ühel inimesel ööpäevas umbes 1 grammi võrra.

Tolmulesta väljaheited ja surnud lestad hõõrutakse voodis peenteks osakesteks, mis omakorda on kõige põhilisemaks tolmus sisalduvaks allergeeniks. Need peened osakesed tungivad läbi tavalise tolmuimeja filtritest ja levivad kogu ruumis. Allergianähtude tekkimisele lisaks võib sellistes ruumides pikaajaline viibimine luua eeldused astma tekkeks.

Tolmulestale on parimateks elutingimusteks soojus ja õhuniiskus üle 50%. Need tingimused on kindlasti voodis, mida kasutatakse. Seetõttu oleks hea hoida voodi peale kasutamist üles tegemata, et niiskus väheneks.

Tolmulesta tõrjeks tuleks madratsit, tekke ja patju aeg-ajalt kloppida, voodiriideid pesta pesuvee temperatuuril 60º C, siis lestad surevad.

Tolmulestadest saab lahti ka kuivas saunas temperatuuril 60ºC juures või talvel pakasega õues. Täielikult hävivad lestad õues -18º juures 24 tundi hoides. -28º juures on vaja aega 6 tundi.

Kuuma- või külmatõrje järel tuleks madratsid, tekid, padjad korralikult kloppida või tolmuimejaga puhtaks imeda.

Mõned inimesed on aga lestatolmule väga allergilised. Neile võib soovitada naturaalvillast madratseid, patju ja tekke. Villa keskkonnas tolmulestad ei soovi olla.