E - R: 9:00 - 17:00
+372 602 3080
A. Weizenbergi 4, 10150 Tallinn, Estonia

Tervislik eluruum

Kasutaja hinnang: 0 / 5

Mitteaktiivne tähtMitteaktiivne tähtMitteaktiivne tähtMitteaktiivne tähtMitteaktiivne täht
 

Nii mõnigi kord tundub meile, et kodus, toas, majas või ka kontoris on külm, palav, niiske, kuiv. Miks?

Mõni meist on külmakartlik, teine jälle ei talu palavust. Meie põhjanaabrid soomlased on aastate jooksul teinud põhjalikke uuringuid ja töötanud välja soovitused elutingimuste inimestele vastuvõetavamaks kujundamiseks.

1. Ruumide temperatuur

Õige temperatuur (20-22ºC) on kõige alus. Tihti on ruumide temperatuur liiga kõrge (üle 23ºC). See lisab energiakulu ning tekitab uimasust ja tervisehäireid. Pikaaegne viibimine jahedas ruumis (alla 18ºC) ja tuuletõmbes loob eeldused külmetushaigusteks.

2. Pindade temperatuur

Põranda temperatuur peaks olema vähemalt 17ºC. Liiga madal temperatuur on ohtlik eelkõige lastele ja vanuritele. Madalad pinnatemperatuurid mujalgi kui põrandal võivad soodustada niiskuse kogunemist ehituskonstruktsioonidesse ja edaspidi hallituse teket.

3. Õhu liikumine

Sundventilatsioon peaks töötama pidevalt selleks, et eemaldada ruumidest sinna kogunevat saastet. Korralikult regulleeritud ventilatsioon ei tekita müra ega tuuletõmbust.

Ventilatsiooni õiget toimimist saab kontrollida A4 kirjapaberiga. Üks leht paberit püsib ventilatsiooniluugi ees. Ruumi õhk peaks vahetuma üks kord kahes tunnis. Siis ei tundu õhk “paksuna”. Ruumi õhu kvaliteeti saab hinnata vahetult õuest tulles. Hiljem lõhna tundmise meel harjub.

Magamisruumide õhu liikumise tagamiseks tuleb vaheuksed lahti hoida. Vannitoa õhuvahetus on ebapiisav, kui peegel duši kasutamise ajal muutub uduseks.

4. Lisaõhu saamine

Kui ruumides on tuulutusavad, siis tuleks need ka talvel hoida veidi lahti. Sooja ilmaga aga aknad võimalusel kindlasti lahti. Kui tuulutamise võimalust ei ole, siis tuleks elu- ja magamistoa akende alaservast 20-30 cm ulatuses eemaldada tihendid. Eluruumidest liigub õhk kööki ja vannituppa, kus asuvad väljatõmbeavad. Välisõhu sissepääsuavade ette võib panna filtririide, et vähendada õuest tulevat tolmu (ka õietolmu). Lisaõhku tuleb võtta õuest, mitte koridorist.

5. Äratõmme

Äratõmbeventilatsiooni ava tuleb puhastada kord aastas. Ventilatsioonilõõre ja korstnaid puhastatakse 3-5 aasta tagant.

6. Pliidi äratõmbeventilaator ( tõmbekapp )

Väga vajalik igas köögis. Rasvafiltrit puhastatakse iga 2-3 kuu tagant.

7. Tuulutamine

Ruume on soovitatav tuulutada siis kui on vaja lisada õhuvahetust (koristamise ja toiduvalmistamise ajaks). Tuuletõmbe tekitamine lühikeseks ajaks on kõige tõhusam tuulutusmoodus. Pikaks ajaks praokile jäetud aken lisab asjatut energiakulu. Kuid isegi tõhus tuulutus ei asenda pidevalt toimivat ventilatsiooni.

8. Lõhnad

Lõhn on ebameeldiv ja annab tunnistust võimalikust ohust tervisele. Tuleks selgitada lõhna põhjus ning võtta vajalikud meetmed põhjuse kõrvaldamiseks. Lõhn võib tekkida ka hallitusest või ehitus- ja siseviimistlusmaterjalide eritistest. Lõhn võib olla pärit ka ehitise teistest osadest (naabritelt) ja võib levida trepikoja, ehituskonstruksioonide, ventilatsiooni, tihendamata torude või õuest uste ja akende kaudu.

9. Koristamine

Soovitud puhtuse tase tagatakse perioodilise koristamisega. Võimalusel valitakse kergesti hooldatavad pinnakattematerjalid. Tuleks vältida vaipkatteid ja krobelisi pindu.

Korralik koristus piirab lestade hulka.

Hoolitse, et tolmuimeja kott ja filtrid on töökorras. Tolmuimeja kasutamise järgselt on kasulik ruumi tuulutada, et vabaneda õhku jäänud peentolmust.

10. Õhupuhastaja

Õhupuhastajad või konditsioneerid aitavad küll tolmu eemaldamisel ühe ruumi õhust, kuid nad ei asenda koristamist ega ventilatsiooni.

11. Õhuniiskus

Mitmed tegurid (temperatuur üle 23ºC, tolm ja mõned keemilised saasted) tekitavad kuivuse tunnet. Südatalvel võib kasutada õhuniisutajat, muul ajal on see kasutu.

Ruumi relatiivne õhuniiskus ei tohi pidevalt pikema aja jooksul olla üle 45% , sest siis hallitusseened ja lestad saavad lisandumiseks vajaliku vee. Niiskus ei tohiks koguneda akendele ega seintele. Ajutiselt suurenev õhuniiskus ( sauna- või pesupäev ) ei tekita üldjuhul probleeme.

12. Hallitus- ja niiskuskahjustused

Hallitus tekib alati ehituskonstruksioonide niiskusest. Niiskus on pärit vihmaveest, torustiku lekkest, maast või ehitusmaterjalide märgumisest ehitamise või remondi ajal. Ka niiskete ruumide puudulik õhuvahetus või kehv hüdroisolatsioon või vead põranda-kaldes võivad põhjustada hallitust. Hallitusel on eriline “umbse maakeldri” lõhn, niiskusest tekkinud jäljed pinnamaterjalil ja mõnikord nähtav hallitusesammal. Niiskus võib põhjustada pinnakattematerjali eemaldumist pinnalt või pragunemist.

Hallitus- ja niiskuskahjustused tuleb alati kiiresti likvideerida. Niiske materjal hallitab varem või hiljem niikuinii. See aga omakorda viib paratamatult materjalide lagunemisele ja inimeste haigestumisele.

Remondi alguses tõkestatakse niiskuse juurdepääs hoonesse. Siis kuivatatakse materjalid. Hallitunud materjalid eemaldatakse ja asendatakse uutega. Kui see ei ole võimalik (kandekonstruktsioonid), siis konstruktsioonid kuivatatakse hoolikalt, pind harjatakse mehhaaniliselt ja desinfitseeritakse.

13. Ehitus- ja sisustusmaterjalid

Väldi tugevalt lõhnavaid sisustus-, pinnakatte- ja muid materjale. Tuuluta uusi materjale kuni lõhn on haitunud. Värvi töötlemata puitlaastplaadid.

Mõned näited materjalide tekitatud lõhnakahjustusest:

  •     puitlaastplaat ja parketilakk: formaldehüüd
  •     niiske või lagunev kaseiini või muu valguaineid sisaldav materjal: ammoniaak, amiinid ja väävliühendid
  •     pehmed hartsid: stüreen
  •     värvid, liimid, kitid, täite- ja tihendusained: mitmesugused lõhnavad orgaanilised ühendid


Soovitatakse valida kergesti puhastatavaid materjale, nagu parketid, klinker ja värvitud pinnad. Väldi pehmeid seina- ja põrandamaterjale.

14. Kemikaalid

Kui kasutad ruumis erinevaid kemikaale(käsitöö, kunst) siis suurenda võimalusel õhuvahetust või tuuluta tihti.

15. Radoon

Kui elad majas, mis asub kruusapinnasel või kaljul, siis lase mõõta radoonifooni. Fooni vähendamiseks on mitmeid võimalusi. Lisainformatsiooni saad tervisekaitse-, ehitus- ja kiirguskaitse asutustest.

16. Suitsetamine ja koduloomad, -linnud ja -roomajad

Mõtle kaaslaste peale. Siseruumides suitsetamine ohustab kõikide samas ruumis viibijate tervist ja heaolu. Tea, et lemmikloomad, -linnud ja – roomajad tekitavad paljudele inimestele allergiat.

17. Remont

Väldi remondi ajal elamist samas või naaberruumis. Kasuta vees lahustuvaid, võimalikult vähe lõhnavaid värve ja lakke. Eelista liimidele ja kittidele liiste ja naelu. Väidi niiskuse sulgemist ehituskonstruksioonidesse. Näiteks betooni tuleb lasta täielikult kuivada enne katmist pinnakattematerjaliga. Jälgi, et niiskustkartvad materjalid ei sattuks vihma kätte. Kaitse ennast ehitustolmu eest. Väldi asbesti. Hoolitse piisava õhuvahetuse eest remondi ajal. Akende remondi käigus tuleb jälgida, et tagataks piisav välisõhu pääs ruumi.(ka p.4)

18. Uute ruumide hankimine

Kui hangid uut korterit, tööruume, maja, suvilat jne. siis tasub tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele:

  •     milline on siseruumide õhk
  •     kas on, ja kui hästi töötav ventilatsioon
  •     kas on niiskuskahjustusi
  •     kas on hallituskahjustusi
  •     uue ehituse puhul tuleks vähemalt aasta jooksul suurendada õhuvahetust ja tuulutamist, kuna seal on väga palju mitmesugust materjalidest haituvat saasta


Vaata lisaks:

www.ssm.fi

www.allergia.com

© 2018 Arkaadia Puhastuse OÜ. Kõik õigused kaitstud.

Otsing